Madalenergiahoone

tähistab parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoonet, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. Madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

  • väikeelamu 120 kWh/(m²·a)
  • korterelamu 120 kWh/(m²·a)
  • büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 130 kWh/(m²·a)
  • ärihoone 160 kWh/(m²·a)
  • avalik hoone 150 kWh/(m²·a)
  • kaubandushoone ja terminal 160 kWh/(m²·a)
  • haridushoone 120 kWh/(m²·a)
  • koolieelne lasteasutus 140 kWh/(m²·a)
  • tervishoiuhoone 300 kWh/(m²·a)

Võrreldes standardmajaga kulutab madalenergiamaja poole vähem energiat, energiavajadus on aastas 50—60 kWh/m2. Selleks on aga vaja maja korralikult soojustada, paigaldada kvaliteetsed tihedad uksed ja aknad ning soojusvahetiga sundventilatsioon.

Liginullenergiahoone

 nõuete tagamiseks on vaja toota energiat krundil või lähiümbruses (energiaühistu põhimõte) taastuvatest allikatest. Tuleb rõhutada, et liginullenergiahoone tähendab ka hoonet, mis tarbib krundivälist energiat ja/või on ühendatud energiavõrkudega (näiteks elektrivõrk, gaasivõrk). Liginullenergiahoone energiatõhususarv on suurem kui 0 kWh/(m²·a) ja silmas tuleb pidada järgmisi piirväärtusi:

  • väikeelamu 50 kWh/(m²·a)
  • korterelamu 100 kWh/(m²·a)
  • büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 100 kWh/(m²·a)
  • ärihoone 130 kWh/(m²·a)
  • avalik hoone 120 kWh/(m²·a)
  • kaubandushoone ja terminal 130 kWh/(m²·a)
  • haridushoone 90 kWh/(m²·a)
  • koolieelne lasteasutus 100 kWh/(m²·a)
  • tervishoiuhoone 270 kWh/(m²·a)

Passiivmajaks

  •  nimetatakse sellist hoonet, mis on tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga. Maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning loobuda võib katlast või küttesüsteemist. Passiivmaja idee põhialuseks on muuta maja peaaegu isesoojenevaks, loobudes välisest energiaallikast ning passiivsete kütteallikatena kasutada inimeste kehadest ja elektriaparaatidest ning päikesest kiirgavat soojust. Selleks et maja soojendaks end ise, peab ta olema väga hästi soojustatud, ilma külmasildadeta. Ka akende paigutus ja kvaliteet peavad võimaldama päikeseenergia passiivset ärakasutamist. 

Nullenergiamaja

  •  on passiivmaja edasiarendus. Selline maja suudab transformeerida oma energiat nii, et aastane küttekulu on vähem kui 15 kW ruutmeetrile (nagu ka passiivmaja puhul). Kui passiivmajale paigaldada näiteks päikesepaneelid või tuulegeneraatorid, siis on võimalik saavutada, et selle maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Nullenergiahoonesse võib hankida tarnitud energiat, kui see kompenseeritakse eksporditud energiaga. 

Plussenergiamaja 

  • on veelgi samm edasi — maja juurde paigutatakse võimsamad lisaseadmed, mis suudavad toota nii palju energiat, et seda saab vajadusel müüa. Kui näiteks maja enda tarbeks on vajalik 5 kW tuulegeneraator, aga paigaldatud on 10 kW generaator, jääbki energiat üle.